Kaks sõpra

Skype'sin hommikul parasjagu oma boyfriend'iga, kui hostema minu tuppa tuli ja käskis dressipüksid jalga panna ja kähku alla korrusele minna. Jõudsin alla ning mul kästi jope võtta. Järgmine hetk olime Karen*, Kim*, hostema ja mina õues ning jalutasime mööda tänavat. Lõpuks leidsin aega hostemalt küsida, et kuhu meil minek on. Hostisa oli Lindale helistanud ning öelnud, et ta nägi tänava otsas kahte põtra, kui ta suusatama sõitis. 
Ja seal nad olidki. Kaks päris pisikest põtra. Kellegi maja ees, sõid põõsaid. NIIIII ARSMAD. 

Olime kõik tudukates

Õhtul istusime terve kambaga teleka taga, vaatasime Oscar'eid, kui hostema karjus "Vaadake!" ning näitas näpuga suuretoa akna peale. Seal oli see sama põder!!!!!!!!
Hetk hiljem nägime ka teist põtra. Nad kraapisid endale lume sisse pisikesed lohud ning jäid magama. Hetel on möödas 4 tundi ning nad siiani magavad, meie maja ees suuretoa akna all.

*Kim on hostema venna (Brad'i) naine ning Karen on Kim'i sõbranna

Brad, Kim ja Karen sõitsid meile neljapäeval Coloradost külla et meiega suusatada. Homme hommikul hakkavad nad kahjuks Coloradosse tagasi sõitma :( 

Vulkaani-Kraatris ujumas

Vaheaeg jätkub...

Kolmapäeval oli ilm tuuline ja terve päev sadas vihma. Kuid sellest hoolimata käisime me hostisaga suusatamas. Chair Lift'ide toolid olid tohutult märjad ning pärast paarikorrast sõitmist oli mu pepu läbimärg. Lumi oli ka väga väga märg ning see pidurdas hoogu koguaeg. Lendasin ühel korral isegi kõhuli, sest märg lumi pidurdas suusad väga järsku kinni ning keha ei saanud pidama ja põmm, näoli vastu maad :D Haiget ma ei saanud. Kukkumine oli väga pehme

Neljapäeval (18.02) ärkasin üles tohutu vihmasaju ja tuule peale, mis vastu mu akent peksis. Tundaega hiljem hakkas sadama rahet ning selle järgnes tugev lumetorm. Olime Emmaga kokku leppinud, et lähen tema juurde ning kokkame midagi. Plaanisin minna bussiga kuid Lincoln ei lubanud mul sellise lumetormiga välja minna ehk ta sõidutas mind ise Emma juurde. Enne käisime veel ka poest läbi ning ostsime valjalikud toiduained ära. Emma juures tegime Stir Fry'd ning magustoiduks oli Suhkruvaba, Gluteenivaba, Vegan sokolaadikook. 

Kui kõhudtäis sõime liikusime koos koogiga alumisele korrusele filme vaatama (netflix n' stuff). Hakkasime vaatama "The Pill". Film oli päris okei. Otsustasime vaadata veel ühe filmi "Sister Code", mis mulle niiväga ei meeldinud. 

Hostõel hakkas seal samas Emma kodu lähedal kell 4.15 ujumis trenn ning enne seda olime me Emmaga kokkuleppinud et ma jään temale ööseks ehk kui hostisa Fallonit ujumistrenni viis tõi ta mulle minu tudukad ja hambaharja. Emma oli mulle ennem rääkinud et tal Lacrosse trenni sel päeval ei ole või kui on siis ta ei lähe. Mis hiljem välja tuli - tal siiski on trenn ning ta soovib ikka trenni minna ja ta avastas selle 10min enne tema bussi väljumist. Emma hakkas paaniliselt mööda tuba ringi jooksma ning järgmine hetk oli ta läinud ning mina üksinda tema kodus :D hahahhaa

5-10 min hiljem tuli Emma hostema koju ning sõidutas mind Ecker Hill'i kus toimus Falloni ujumistrenn. Hostema oli ka juba seal sest 15min hiljem lõppes Falloni trenn.  

Meie koogike

Reedel käisin ma Loboga meie ümbruskonnas jalutamas ja suuri kauneid maju vaatamas. Jaluatasime pisut vähem kui 2h. Ilm oli päikseline ja pilvitu. Üleval Park Meadows nägime isegi kolme mega armast hirve. 

Kellel nüüd küsimus tekkis, siis Park Meadows on piirkond, kus meie elame. Park Meadows paikneb suure mäe küljel, ning meie maja asume mäe jalamil.

Laupäeval saatis Natalie mulle sõnumi, et ta on Arizona'st tagasi ning et me võiksime kokku saada. Me otsutasime suusatama minna. Mäel oli küll palju rahvast kuid meil oli väga lõbus. Neljapäevane torm oli kahjuks maha võtnud nii palju puid ning langetanud paljud suured puud keset rada ja kahjuks selle tõttu olid mõned rajad kinni sellel päeval. Natalie isa tuli meile pärast suusatamist järele. Olime Nataliega kokkuleppinud, et ma käin oüma kodus pesus ning vahetanr riided ja siis jalutan tema juurde (Ta elab kõrval tänaval).  Tema juures me vaatasime Disney Channel'it ning mängisime tema õe ja vennaga.

Pühapäev. Kell 9.15 olime Park City Mountain Resort'is suuski jalga panemas, kui hostisa nägi Natalie isa autot parklasse parkimas. Natalie isaga oli suusatama tulnud ka NATALIE (jeee!). Nii me suusatasime tervelt 3,5h kõik koos. Laupäeval kinni olnud rajad olid nüüd uuest avatud :) Muideks sellelpäeval oli ka Natalie isa sünnipäev. 

Lõunal mängisime hostemaga lauamänge ning kella 3.30 paiku hakkasime sõitma Heber'i poole. Heber'is käisime vulkaani kraatris ujumas. Tegemist oli väga väga tillukese vulkaaniga, mis oli 10 000a vana. Kaatris olnud vesi oli looduslik kuuma mineraalvee allikas. Kuna see oli päris sügav, pidime me kõik kandma päästeveste. Kaatris oli võimalik võtta ka sukeldumis kursuseid ning ujudes oli väga hästi näha sinust 20m allpool olevaid sukeldujaid. 

Õhtu lõpetasime Heber'i kohalikus restoranis õhtusöögiga. 

Sisemist rahu ka vahepeal

Kraatri lagi

Mu paha nägu tuleb sellest, et mu päästevest oli minule väga suur ja ma kartsin et ma libisen sealt välja :D

Õhtusöök

Esmaspäev. Vaheaeg läbi ja uuesti koolis (btw uus vaheaeg algab 6 nädalapärast). Vaatamata eilsele super lahedale päevale oli mul enesetunne eile super super halb. Täna on mul enesetunne veel halvem. Oleksin karaamika tunnis peaaegu kõik sisikonna välja lasknud kuid õnneks seda ei juhtunud. Õnneks elasin koolipäeva üle ning tulin koju voodisse ning ülejäänud päeva veetsin teki all. 
Täpselt sama jama mis mul oli viis nädalat tagasi - nohu, kurk on valus ja lihas valud + seekord on veel üks külaline .. Palavik. 

Teisipäev. Tunnen ennast eilsega võrreldes palju palju paremini. Jäin täna koolist koju et end ravida. Kuid õhtul ajan oma kere siiski majast välja. Täna on meie muusikali esimene proov finally ning pärast seda on koori kontsert, millest ma kahjuks osavõtta oma hääle pärast ei saa, kuid vaatama/kuulama lähen kontsertit ikka. 

Pisike saladus - MA OLEN JAANIPÄEVAKS KODUS! Hetkel täpset tagasitulemis kuupäeva öelda ei oska, kuid on teada et Jaanipäeva pidamine mul ära ei jää. 

Vaheaeg, Provo & BYU

Reedel oli meil viimane koolipäev enne vaheaega.
Viimane tund oli mul Adventure PE ehk suusatamine. Pärast tunni lõppedes tulime Emmaga (vahetusõpilane saksamaalt, kuid mitte YFUga) minujuurde. Edasi oli meil plaan minna Emma juurde.
Kuna Emma vahetas just hljuti oma hostpere, tahtis tema uus pere minuga tutvuda.
Hostõel hakkas kell 4.00 ujumis trenn ning kuna Emma uus hostpere asub seal lähedal, sai Lincoln meil tema juurde sõidutada.
Emma hostpere on super tore. Ta uues peres on ema, isa, kaks õde ning vend.
Sõime kõik koos õhtust ning siis tuli Marissa meile järele ning me läksime kõik koos kooli vaatama Seniorite korvpalli mängi. Kahjuks meie kool kaotas, kuid lõbus oli.

Kahjuks mul ei ole meeles mida ma nädalavahetusel tegin. Täidsa lõpp. Lihtsalt ei tule meelde.

Ahaaa. Pühapäeval käisime hostemaga kinos sõbrapäeva puhul, vaatamas „How to be single“. Mulle tohutult meeldis see film!!!!
Ja see on ainuke asi mida ma sellest nädalavahetusest mäletan.

Esmaspäeval küll sadas vihma kuid hommikul käisime hostisaga siiski suusatamas. Lihvisime veel mu tehnikat, proovisin esimest korda moguls'eid ning sõisime palju mustadel mägedel.

Õhtul käisin Emmaga kinos vaatamas „The Choice“. Järgmine super Nicholas Sparksi nutukas. Nutsin peaaegu terve filmi-aja ehk filmi lõppedes oli mu nägu paistes ja silmad nutmisest punased.

Teisipäeva hommikul pidin juba kell 9 valmis olema. Emma hostema võttis mu peale ning me hakkasime sõitma Provo'sse.
(Nagu teada, on Utah väga poplaarne mormoonide poolest. Park City's nii palju mormoone ei ela (umbes 3%), sest siin liigub palju turiste ning väga vähe on kohalikke. Salt Lake City's elab ned pisut alla 50% ning Provos on 99% elanikest mormoonid.)

Provosse sõitsime seitsmekesi (Emma, Emma hostema, Emma hostvend, Emma hostõed ning Emma hostõe sõbranna) vaatama uut Mormoonide Templit, kuhu oli Emma hostema meile piletid ostnud.
Tempel on mormoonide jaoks suurem koht, kui on kirik. Kuid templites võib käia ainult üle 12aastane mormoon.

Tempel, kus me käisime oli 2011 läinud põlema ning kuni selle aasta alguseni oldi seda templit renoveeritud. Nüüd ta avati ning selle ja järgmise nädala jooksul on võimalik ka mitte-mormoonidel ja alla 12aastastel templit külastada.

Lisaks ülen veel, et Emma uus pere on mormoonid ning selletõttu tahtiski Emma hostema meile seda templit näidata.

Tempel oli väga uhke ja väga suur. Kuigi Emma hostema ütles, et see on päris pisike võrreldes teiste Templitega.

Pärast Templi külastust sõitsime me vaatama kohalikku ülikooli (BYU ehk Brigham Young University), kus Emma Hostema kunagi õppis. Sõime seal lõunat ning jalutasime pisut kooliümbruses ringi. Enne ära minekut tegid teised ka ühe jäätise tiiru ning me hakkasimegi tagasi Park City poole sõitma. Kodus olin paar minutit peale kahte.  

Pildil on näha, kus asub Provo ja kus Park City

Provo City Center Tempel 

Alguses näidati meile kümneminutilist videot

Ülikooli söökla (!?!?)

Jep, Ülikooli lõuna

Kuigi Provo on Park City'st ainult tunnikese kaugusel on seal juba täielik Kevad. Õues oli 15c...17c sooja ja inimesed käisid ringi lühikeste pükstega ja T-särkidega.