Colorado, Denver (24.-28. november)

Tsauka!

Mul läheb endiselt suurepäraselt siin teiselpool Atlandi Ookeani. Ilmad on siin lumised ning suusatamiseks on see üli-üli super. 

Kuid tegelikult soovisin ma rääkida oma reisist Coloradosse.

Meie reis hakkas pihta 24.novemberi õhtupoolikul. 
Hostema jõudis töölt koju poole6 paiku, ta pakkis kiiruga oma kohvri ning 15minutit hiljem istusime autosse ning seadsime suuna Salt Lake City lennujaama poole. Lennujaamas läbisime kenasti turvaväravad, sõime õhtust ning kell 8.30 väljuski meie lennuk. Denveri lennujaamas olime täpselt kell 10, kus olid meil vastas hostema vanemad. Hostvanaema-vanaisa maja oli niiiiiii suur, et sinna jõudes jõudsin ma majas ära eksida. :D 

Kolmapäev, 25.november
Väljusime majast kella 10-11 paiku, et peale võtta Falloni sõbranna. Esimene peatus oli meil Denver'i Aquarium, kus lisaks vee-elukatele oli ka hiiglaslik puur tiigriga. Meil kellelgi polnud õrnaaimugi, mida tegi tiiger keset Akvaariumi, aga nu olgu, see-selleks :)
Lõuna veetsime Denver'i kesklinna restoranis nimega "Steuben's" ning pärast lõunasööki võtsime kursi jälle kodupoole tagasi. 
Ülejäänud õhtupooliku veetsime lauataga lauamänge mängides. Nagu kõik järgnevad õhtud.
Minu hostvanaema ja vanaisa armastavad mängida erinevaid mänge ning kõige lemmikumad on neil kõiksugu pokkeri-mängud. 

Neljapäev, 26.november - Thanksgiving Day
Hommiku- ja lõunapooliku istusime kodus, mängides jälle erinevaid kaardi- ja lauamänge.
Õhtuks oli meid kutsutud hostema venna, Brad'i juurde Thanksgiving'u õhtusöögile. Brad ja tema naine Kim, olid just võtnud endale pisikese, üli armsa koerakutsika, kellega sai terve seal veedetud aja mängitud. Õhtusöögiks oli muidugi suur-suur kalkun ning palju erinevaid lisandeid sinna kõrvale. 
Koju jõudsime päris hilja, kuid siiski enne magama minekut tegime mõned pokkeri tiirud. 

Reede, 27.november - Black Friday
Black Friday on alati päev pärast Thanksgiving'ut ning julgelt võin öelda, et see on shopahoolikute lemmik päev aastas, sest poodides on sellel päeval TOHUTUD soodukad. Paljud inimesed käivad sellel päeval tegemas suuri jõuluoste. 
Ka meie veetsime selle päeva põhiliselt poodides ringi kolades. Hostema ja hostvanaema ostsid põhiliselt jõulukinke, mina ja Fallon kondasime riietepoodides.

28. November
Ärkasin hommikul üles olles üksi kodus, teised olid läinud välja hommikust sööma. Vahelduseks oli päris mõnus üksinda olla, sain rahulikult üksi hommikust süüa ja oma kohvrit pakkida. Kui teised koju jõudsid mängisime veel mõned tunnid lauamänge. Kodust lahkusime kell 3, et jõuda 3.45 BoneFish'i restorani, kus sõime oma Early Dinner'i. Enne lennujaama sõitmist käisime jalutamas Denevr'i Botaanikaaias, kus meiega liitusid hostema vend Brad ja tema naine Kim. Jalutada oli küll jubedalt külm, kuid botaanika-aia puud olid üli kaunilt kaunistatud erinevate jõulutulekestega. Hostvanaema ostis enne seda meile mingid veidrad prillid, mille läbi vaadates näed iga tule asemel põhjapõtra :'D
Pärast seda istusime veel kohvikus ja  jõime teed, et natukenegi üles sulada.
Lennujaamas oli kaks tundi enne lennuki väljumist. Tundaega sellest veetsime turvavärava järjekorras. Rahvast oli tohutult! 
Lõpuks jõudime ka oma väravasse ning olime esimeste seas, kes lennukile pääsesid. 
Kodus olime mõned minutit enne südaööd. 


Homseks üritan valmis saada ka video meie reisist!
Palju Palju lund teile sinna Eesti ja Kallid-Paid
Teie Yohana!

Esimesed suusatiirud

Laupäeval (21.11) ärkasime päris varakult, et hostisaga esimeste seas mägedele jõuda. Kuna oli avamisepäev ning sõitmiseks kõlbab hetkel ainult 4-5 rada(lund pole piisavalt) olid järjekorrad pikad ja mäed paksult rahvast täis. 

Tegime ainult paar tiiru ning sõitsime koju tagasi. 

Päev enne, oli minuga facebooki kaudu ühendust võtnud Park City's elav Eestlane. Leppisime kokku kohtumise laupäeva pärastlõunaks. Saime kokku Kimball Junctionis, kohvikus. Rääksime juttu umbes tunnikene. Niii niii hea meel oli vahepeal kellegiga eesti keeles silmast-silma rääkida ja veel nii armsa inimesega.

Õhtul käisin Cyris'ega vaatamas meie kooli õpilaste poolt näideldud muusikali "Shrek". Rahvast oli tohutult palju ning etendus oli suurepärane. 

Pühapäeva hommikul (22.11) käisime hostisaga jälle mägeldel, tegime paar tiiru ning sõtsime koju tagasi. Ma olen tohutult õnnelik, et mäed asuvad ainult 4minuti autosõidu kaugusel. 

Kodus jõudsin olla ainult kuskil tunnikese, kui Lincoln otsustas minuga Salt Lake City'sse sõita. Mul polnud õrna-aimugi, kuhu ta minuga sõita kavatseb. 

Lõpuks peatusime ühe suure valge ovaalse hoone ees, mille peale oli suur silt 

"Utah Olympic Oval". Hostisa oli mind vaatama võtnud "2015 Speed Skating World Cup'i". Nägime võistlemas ka Eestit esindavat naist Saskia Alusalu. 

Enne koju minekut käisime läbi veel OlümpisPargist, kus toimusid para-skeleton ja -bobikelgu(?) võistlused. 

Esmaspäeval kooli jõudes oli koolimaja täis politseisid. Mitte keegi ei saanud aru mis toimub. Inglise keele tunnis rääkis õpetaja kuidas ta oli politseilt selgitusi küsinud, kuid oli saanud ülbe vastuse - "mine tagasi oma klassi, see pole sinu asi ja ma ei tohiks seda niikuinii avalikustada". Okay, Fine. Siiani ei tea mitte keegi 100%, mis eile hommikul toimus ja miks koolis nii palju politseisi oli. 

Arvatakse, et olla tahetud teha pommiähvardus ning polisei olla näidanud kiirust ja ette jõudnud. Kuid who knows, mis oli tegelikult nende põhjus meie kooli külastada. 

Tunnis saime veel inglise keele õpetajalt teada, et Salt Lake City's oli tehtud päriselt ühele koolile pommiähvardus. Päris jõhker värk. 

Pärast kooli sai pisut papsiga skypetud ning siis läksime hostisaga jälle mägedele tiirutama ning kodus olime tagasi kuskil poole 4 paiku. Ülejäänud õhtupooliku veetsin arvutitaga skypedes, muusikat kuulates ja tuba koristades.

Reede. Emma ja Emma hostõega

Suusatamas käime nii, et jätame auto luugid lahti

World Cup'il oli isegi EESTI LIPP 

Ja lõpetuseks jälle tilluke video minu nädalavahetusest 

Tähelepanekud ja erinevused

HeiHopsti piipöl! 

Olen päris suure ajavahe jätnud eelmise postitusega. Shame on me!

Vahepeal tegelikult midagi erilist toimunud ei olegi. Aaa, hostmamaga oleme 3x selle aja jookusul kinos käinud.  :D 

- "Burnt"

- "The Peanuts Movie" (Fallon ja ta sõbrants olid ka koos meiega) 

- "Love the Coopers" 
Ning täna õhtul lähen sõpradega vaatama filmi "The Hunger Games"

Eile käisime hostisaga suusalaenutuses ning laenutasime mulle terveks hooajaks suusavarustuse. SEST HOMME AVATAKSE JUBA MÄED!!!

Järgmine nädal on meil Thanksgiving Break ehk kool on ainult esmaspäeval ja teisipäeval. Teisipäeval kohe peale kooli sõidutab Lincoln meid Salt Lake City lennujaama ning me lendame Coloradosse Denver'ki hostema sugulastele külla Thanksgivingut tähistama. Tagasi oleme laupaeva õhtul. Lincoln meiega kaasa kahjuks ei tule, sest neljapäeval toimuvad Olümpia Pargis skeletoni võistlused. 

Tegelt olen kogunud märkmikusse päris suure hulga tähelepanekuid ja erinevusi eestlaste ja ameeriklaste vahel ning mõtlesin, et on aeg neid teiega jagada :) 

• Peale High School'i on võimalik minna sõjaväkke. Kestab see umber 35-36 eluaastani 35-37 eluaastani ehk peale seda oled sellel alal pesionil. Pensionil olles maksab riik sulle aastas umber $30 000. Lisaks on sul võimalus teenida lisaraha töödates muul erialal + võimalus minna tasuta ülikooli.
• Võrreldes Eestiga teretavad võõrad inimesed siin peaaegu kõiki, kes siis lehvitades, käega viibates, noogutades või lihtsalt HI! hüüdes. Tihti järgneb viimasele ka küsimus How are you?
• Ma ei ole siiani arusaanud mis teema neil sokkidega siin on. Koolis kohtab pidevalt õpilasi, kelle sokid on erinevat värvi, erineva mustriga või erineva sokisääre pikkusega. "Moes" on pikkade söörtega sokid, mis on tõmmatud põlveni välja (põhiliselt poistel). Kohtab ka neid, kellel on püksi-sääred topitud pikkade säärtega sokkide sisse.
• Koolis käiakse riides VÄGA mugavalt, põhiliselt dressides. Ka õpetajate emmik riietusese tundub olevad dressipõksid. Midagi pidulikku või ametlikku üldjuhul ei kanta. 
• Kuna koolimaja on suhtleliselt jahe, siis tihti istutakse tunnid jope seljas. 
• Räägitakse, et koolimaja on jahe, sellepärast et neiud ei kannaks liiga paljastavaid riideid (meie koolil puudub dress code).
• Koolis ei ole kohustuslik kanda vahetusjalanõusid.
• Väga harva kasutavad õpilased pastakat. Põhiline kirjutasvahend on harilikpliiats
• Kooli sööklas istub tundide ajal kohalik politsei, kes valvet peab.
• Autoga sõites kasutatakse suunatuld väga väga vähe. Kui eestis sõidurida vahetades peab suunatulega märkuandma, siis siin see vajalik pole.
• Päevasel ajal pole autotuled kohustuslikud.
• Kinos pole inimestel kindlaid istekohti, sama on ka teatris ning Ameerika sisestel lendudel lennukis. Kes ees, see mees.
• Mooteorrattaga sõites kiiver pole kohustuslik. 
• Gaasipliita kasutatakse rohkem, kui keraamilisipliite. 
• Suve kohustuslik kirjandus on  kõikidel keskkooli õpilastel sama.
• Kohustusliku kirjanduse raamatud tellib kool ise, igale õpilasele laenutamiseks. Hiljem peab õpilane raamatu koolile tagastama.
• Utah'i osariigis tohib restoranides, pubides alkoholi juua ainut niikaua kuni toidu kõrvale jätkub. Kui toit on otsas, siis alkoholi sulle enam ei müüda. Sest nii ei jää inimene kiiresti joobe.
• Maas olevat raha ei võta keegi üles.
• Liinibuss peatub ainult siis, kui keegi ootab peatuses või kui bussis tõmmatakse STOP nöörist.
• Enne bussist väljumist tänatakse ja soovitakse bussijuhile ilusat päeva jätku.
• Vasakukäelisi on siin väga palju.
• Kool. Põhihinded tulevad kodutööde eest.
• Park City High School'is on tavalisest rohkem mehiklasi.

Nõustun, et mõned punktid on väga väga randomid, aga kirjutasin täpselt nii nagu mul märkmikusse kirjutatud oli :) 

Soojad kallid!

YOHANA

HALLOWEEN

Jehuu! Valmis järjekordne video!

Halloweeni hommiku veetsin hostisaga Olümpia Pargis. Kuna mu hostisa oli 2002. aastal toimuval olümpial USA skeletoni tiimis (ta jäi olümpial viiendaks), siis nüüd on ta olümpia pargis skeletoni õpetaja ning mul on võimalus tema treeningutel kaasas käia. Laupäeval oli mul võimalus ka ise skeletoniga sõita. See oli üks parimaid asju, mida ma kunagi kogenud olen. Üle 80 km/h mööda jää-rada.... lihtsalt WOW! 

Koju jõudes hakkasime valmistuma Halloween'iks. Palju meil aega ei olnud, sest otsustasime minna Main Street'ile.
Siin on traditsioon minna halloweenil Main Street'ile ning käia poest poodi Trick or Treat'imas. 
Õhtul käisid Fallon ja tema sõbrannad ka naabruskonnas kommijahil ning pärast seda kogunesid kõik Falloni tuppa ning hakkasid oma komme sorteerima ja vahetama.