Pildid - Salt Lake City + Kodu

Käisime eile Salt Lake City's 

Sain endale oma pangakaardi

Salatibaar

Ja õhtul käisime vabaõhukontserdil

SEAL RIPPUS EESTI LIPP.
vabandan kvaliteedi pärast

MINU KODU

minu tuba

Lobo

Minu garderoob

Sissepääs minu tuppa

Falloni tuba

minu ja Falloni vannituba

Tagumine kraanikauss on minu oma

ja alumine korrus

Koridor, mis viib alumisele korrusele

Ees on näha ka välisust

elutuba

Wrigley ja Lobo

ja köök 

Esimene päev Ameerikas

Minu esimene päev on olnud nii vahva!!

Ärkasin hommikul kell 06.30, sest Wrigley (hostpere kutsu) tuli minu tuppa ja hakkas mu kätt lakkuma. 

Pikkutasin veel natukene voodis, kuid uni oli läinud ja suht kohe tõsin ma voodist püsti ja hakkasin oma riideid kohvrist garderoobi riputama.

Kui Fallon (hostõde) ärkas läksime alla korrusel söömas. Hiljem tegin paar Skype tiiru, kõigepealt Dannariga ja siis oma perega. 

Meil käis uksetaga ka lille-kuller, kes tõi minule ja Fallonile lilled (koos vaasi ja kirjaga). Lilled olid minu hostvanaemalt (Hostisa emalt). 

Hostisa viis meid Falloniga kuskile ehtsasse kohalikku burgeri baari lõunat sööma ning siis viis ta meid Park City raamatukokku kus me tegime mulle raamatukogu kaardi, vaatasime raamatukogus natuke ringi ja siis jättis Lincoln meid omapead.

Sõitsime bussiga Main Street'ile ning jalutasime seal ringi. Fallon näitas mulle kohalikke poode ja häid söögikohti. Hiljem sõitsime bussiga tagasi koju. 

Kõik bussid on Park City's tasuta ning peatuvad peaaegu igalpool, kus reisija maha soovib minna.

Kodus vaatasime hostõega telekat niikaua kuni hostvanemad meile õhtusööki valmistasid. Minu hostperes teeb põhiliselt süüa minu hostisa ning ka täna valmistas tema õhtusöögi. Grillil küpsetatud lõhe, pruuniriisi ja värske salatiga, mis maitses tohutult hästi. 

Peale söömist käisime kõik koos Lobo ja Wrigley'ga jalutamas ja hostvanemad tutvustasid mulle ümbruskonda. 

Raamatukogu kaart

Main Street

Mu hostpere on kõige armsam hostpere, keda üldse kunagi endale soovida. Ma olen niiiiiiii õnnelik, et mul on võimalus veeta oma vahetusaasta nende juures. 

Mu hostõde Fallon on nii jutukas ja väga armas ja nunnu ja sõbralik ja lahe ja nalajaks ja totu. 

Mu maja on ka mega ilus ja armas, kuigi väike remont käib.

Kuigi mu inglisekeel on nullilähedane, olen ma siiani üli hästi hakkama saanud. 

FunFact - Raamatupoe müüa arvas, et Eesti on linn Rummenias. Kahjuks pidin teda kurvastama ja ütlema, et Eesti on riik ning me asume Soome kõrval. 

Ühesõnaga mul on kõik väga väga hästi siin ja põhjust muretsemiseks ei ole.

Üritan homme teha ja laadida siia rohkem pilte. 

Kallid-Paid

Viimased päevad Eestis ja sõit Ameerikasse

Heihopsti!

Olen nüüd lõpuks kohal ja kõik on suurepärane! 
Mõtlesin, et kirjutan teile oma viimaste päevade tegemistes Eestis ja kuidas ma lõpuks jõudsin oma imelisse Ameerika koju.

Alustan Reedest (31.juuli) 
Mul oli suur rõõm näha oma väga kalleid inimesi ja ma olen väga õnnelik, et nad mul olemas on ehk mul toimus kodus pisikene ärasaatmine.

Laupäev-Pühapäev
Keskendusin rohkem oma perele ning pakkimisele. Sõime perega õhtust. Käisin aias marju söömas ning päästsime sõstrapõõsa võrku kinni jäänud linnukese.

ESMASPÄEV (3.august) 
Äratus oli hommikul kell 5.00. Käisin pesemas, sõin, pakkisin veel viimased asjad kotti ning hakkasime Tallinna lennujaama poole sõitma. Lennujaamast saatsid mind ära minu emme, vennad, vanaema, Liisu ja Martha.

I lend Tallinn - Helsinki
Lend sujus väga-väga kiiresti, ei jõudnud õieti õhkugi tõusta, kui hakkasime juba maanduma. 
Helsinki lennujaamas oli mul vastas minu issi. Kuna mul oli Soomes 6h aega, siis läksime papsi restorani sööma. Soome olid tulnud ka minu boyfriend, tema isa ja õde. Kõhud täis sõitsime rongiga lennujaama. Issi aitas mul lennujaamas teha check-in'i ning peale seda oli aeg kõigiga hüvasti jätta, turvakontrollist läbi minna ning õige värav üles otsida.

II lend Helsinki - Reykjavik
Terve lennu aja ma põhimõtteliselt magasin või üritasin magada ning seetõttu tundus 3h ja 45minutiline sõit väga-väga lühikesena. Reykjaviki lennujaamas ma üle 30minuti olla ei saanudki. Otsisin üles oma järgmise lennu värava ning kohe pärast sinna jõudmist hakati reisijaid lennukile laskma.

III lend Reykjavik - Seattle 
Seiklused algavad. Kui siiani läks kõik suurepäraselt, siis see nii suurepärane ei olnud.
Lend kestis natukene üle 7tunni ning ka terve see lend üritasin ma magada. 
Jõudes Seattle'isse oli esimese asjana kohe viisa-kontroll. Selle ma läbisin päris kenasti. Edasi tuli mul minna ja võtta oma kohvrid ning need järgmisele lennule saata, kuid enne seda tõmbas toll mind rajalt maha ning üks mu kohvritest läks kontrolli. Okei, see ei olnud veel midagi. Saatsin oma kohvrid pärast seda järgmisele lennule ja siis tuli minu juurde teine tolli-mehike, kes tõmbas samuti  mu rajalt maha ja saatis mu röntgeni taolisse kabiini, kuhu pidin minema paljajalu. Pidin seal seisma paarkümmend sekundit ja siis lasti minema. (Kas ma näen tõesti mingi diiler välja?)
Siis hakkasin ma otsima oma õiget gate. Pileti peal oli D10. Sõitsin 2 erineva metroo-taolise asjaga D gate'ide tsooni ning jõudes pileti peal märgitud väravini, sain ma teada, et minu lend on väljub hoopis väravast N9, mis jäi lennujaama teise otsa. Õnneks oli mul piisavalt aega, et sõita kolme metrooga ja lõpuks üles leida ka oma õige värav. 

IV lend Seattle - Salt Lake City
Lõpuks pääsesin ka lennuki peale. Piloot oli väga vinge! Rääkis läbi mikrofoni reisijatega juttu ja tegi nalja. 
Minu kõrval istus väga vinge meesterahvas Austraaliast ning tema kõrval üks Kanada mees, kellega ma teepeal pisut juttu rääkisin.
Salt Lake City's kohtusin juba oma hostperega ning läksime võtsime lindipealt minu kohvrid. 
OOO, üllatus, üllatus. Vähe sellest, et minu üks kohver minu silmeall kontrollis käis, oli ka minu teine kohver läbi otsitud, sest tagasi sain ma täiesti katki LÕIGATUD kohvri ning hiljem kodus leidsin riiete vahelt ka sildi, mis viitas sellele, et nad on mu kohvrit kontrollinud. Õnneks olid kohvris kõik asjad olemas ja täiesti terved.

Koju jõudes läksin kohe magama, sest kell oli 01.00 öösel ja 24h lennukisõitu oli mu täiesti ära väsitanud.

Liisu ja Marthaga

Vanaemaga 

Emmega

Vendadega

Emme, mina, Kassu, vanaemaga ja Kaarel

Issiga

ELO 2015

NIIIIIIII, eee, mul pole õrnaaimugi, kuidas teile kirjutades edastada kõike neid emotsioone ja neid feelinguid, mis ma ELOlt sain. See nädalavahetus oli lihtsalt üks vingemaid, mis mul kunagi olnud on! Kõik YFU vabatahtlikud ja õpilased on tohutult lahedad inimesed! Suur kalli ka minu toakaaslastele (tuba nr 11) Silviale (Argentiina), Sonjale (Prantsusmaa) ja Elisale (Śveits). 

Igastahes oli kõigil 2015/2016 aasta vahetusõpilastel 26.-28. juuni Kurtna Peo- ja Puhkekeskuses ELO ehk eelorientatsioon, mis valmistab õpilasi vahetusaastaks ette.

Kolme päeva jooksul toimus meil väga palju workshope, nende vahel olid ka söögi- ja kohvipausid ning ka energizerid (Pommirünnak, Big fat pony, toolimäng, Pocket knife, Ninja...jne), mida korraldasid meie ELO Fun Team (Liisu ja Liisa)

Workshopides rääkisime - stereotüüpidest, kultuurist, ootustest ja hirmudest, nutiseadmete miinustest ja plussidest vahetusaastal, rääkisime milline peaks olema üks ideaalne vahetusõpilane, esmamuljest, probleemidest ja nende lahendamisest, analüüsisime erinevaid situatsioone ... jne. 
Paljudes workshopides ei puudunud ka teemaga seonduvad mängud ja praktilised ülesanded. 
Paar korda päevas saime kokku ka oma kodugrupiga, kus rääkisime täpsemalt USAst ja YFU USA korraldusest. Meie kodugrupp on nagu uks suur suur pere, mis koosneb kõikidest õpilastest, kes lähevad ingliskeelsetesse riikidesse + Sandra ja Liisa, kes olid vahetusõpilased USAs 2012/2013. õppeaastal.

Mõlemal hommikul oli meil saalis hommikuvõimlemine, mida korraldasid YFU vabatahtlikud.

Õhtuti toimus meil saalis erinevate mängude mängmine, aga teine õhtu oli meil veel MEELELAHUTUSPROGRAMM. YFU vabatahtlikud ütlesid, et see oli viimaste aastate üks parim show - Maamees otsib naist ehk Papa Pohlak (Liisa Pohlak) otsib naist.
Meid jaotati 6 gruppi (+ YFU tiimi grupp), kelle vastu me hakkasime võistlema. Igas grupis oli üks poiss, sest meie lennus on ainult 6 poissi (+ natukene üle 50 tüdruku). Meile anti 1,5h, et valmistada ette kõik, mida meilt nõuti. Alustuseks pidime valima enda grupist papa Pohlakule naiskandidaadi (muidugi oli see igast grupist see ainus poiss) ja ta ette valmistama. 
Me pidime veel mõtlema välja naisele perekonna ja seda hiljem laval tutvustama, siis pidime välja mõtlema oodi või laulu või luuletuse, tegema papa Pohlakule kingituse ja mõtlema Kelis - Milkshakeile tantsu. Meil oli ka üllatusvoor, kus oli inimese kandmine ja mähmete jalga saamine ilma käte-jalgade abita. Show oli tõesti üli vinge ja naerda sai väga palju.

Viimasel päeval räägiti meile põhiliselt kindlustusest ja reisikorraldusest. Kurtnasse tulid ka meie vanemad, kellele toimus kolme tunnine koolitus. Enne äraminekut kirjutasime iseendale ka kirja, mille saame kätte alles JOl (järelorientatsioonil) peale vahetusaastat. 

Meie tiimi Papa Pohlaku naiskanditaat (Kaarel/Prantsusmaa)

Papa Pohlaku naiskanditaatide finalistid
Kole kui öö (Edward/Hiina) ja Aristotelits (Ingmar/Śveits)

Papa Pohlak ja Aristotelits 

Jeee Anneliga Shakeme 

YFU pusa

Kõik naiskandidaadid ja Papa Pohlak

Kaarel/Prantsusmaa - Lisanna/USA - Mina

Henrik/Austria - Maris/Holland

ELO 2015 peakorraldajad Anneli ja Martin

Kui energizeri ajal meie peakorraldaja ära väsib

Helis/USA

Anita/Kanada 

(Tagumine rida) Karolin/Austria - Sonja/Prantsusmaa - Helis/USA - Iida/Argentiina - Gerda/USA.
(Esimene rida) Hedvig/Uus-Meremaa - Mina - Kaia-Liisa/Kolumbia

Papa Pohlak otsib naist VÕITJA - Aristotelits (Ingmar/Sveits)

ELO 2015

USAst pakk

Täna (25. juuni) ärkasin hommikul uksekella peale üles. Kuulsin kuidas ema läks alla korrusele ust avama, ma otsustasin veel natukeaega oma toas vedeleda. Kui ma oma kondid siis paar minutit hiljem ka alla vedasin, ootas mind suurestoas laual pakk. Mu hostpere oli mulle USAst pakki saatnud :D juhuu!!!!! :D 
Pakis olid siis: - 3 nokamütsi (minule ja mu mõlemale vennale)
                     - 3 postkaarti Utahi ja Park City kohta. Kõikidele postkaartidele oli taha kirjutatud ka mõned faktid postkaardil oleva pildi kohta.
                     - Utahi/Park City T-särk

See pakk tuli mulle tõesti suure suure üllatusena ja ma olen hetkel niiiiiiii õnnelik :) 

Olge kõik rõõmsad ja nunnud, järgmine postitus tuleb juba ELOst :D

Lennuinfo

Mulle saabus täna lõpuks minu lennuinfo. 

Ära sõiduni on veel ainult 48 PÄEVA!

Lend kestab kokku 24 tundi ja 32 minutit