neljapäev, 24. september 2015

Miinus 5

Reede (19.09)
Täiesti tavaline koolipäev. Peale tunde kõndisime Emmaga bussikasse ning sõitsime bussiga minukale. Sõime lõunat ning peale seda viis Lincoln meid Tanger Outlet'i shoppama. Hiljem võttis Linda meid Walmart'i juurest peale ning viis õhtustsööma ning peale seda tuli Emma meile ööseks. 

Laupäev
Ärkasime vara. Emmale tuldi järele juba kell 7 hommikul, ta läks oma hostperega Hot Air Balloon festivalile. Mina aga pidin oma kotti pakkima hakkama. Kell 10, kui kõik vajalik oli autopeal, hakkasime sõitma. Sõitsime 2 tundi ning lõpp-peatuseks oli armas telkimisplats keset metsa, mägedes.
Panime püsit oma telgi. Tundaega hiljem saabusid ka teised. Kokku oli meid 4 perekonda + 6 koera.Mina ja Linda mängisime terve päev kuni õhtuni kahekesi Rummikub'i, kokku mängisime üli viie tunni. Lõbus oli!
Õhtul tegime lõkkeplatsile lõkke ning küpsetasime grillil liha, lastele tehti veel Mac n Cheese'i ning hiljem küpsetati lõkkes vahukomme. 
Kui päeval oli mõnusalt 25c sooja, siis õhtul oli kraad langenud nullini. 
Mina ja Linda sättisime telki end juba kaheksa paiku, kaks tundi varem kui teised. 
Öösel langes kraad MIINUS VIIENI. (Emps ei lubaks kunagi mind sellise külmaga  õue telki magama)
Magama minnes oli tohutult külm, õnneks oli magamiskotis väga soe. Muidugi oli mul ka tohutult riideid seljas. Mul oli jalas 6paari sokke, 3paari pükse, seljas 4pluusi + kampsun, käes kindad ning peas müts. 

Pühapäev
Ma magasin suurepäraselt ning tegelikult ei olnud absoluutselt külm.
Hommikul ärkasin üles sellepeale, kui Wrigley mu nägu lakkus.
Teised olid juba üleval. 
Keetsime lõkkepeal kohvi ja teised sõid kaerahelbe putru. Minul millegi pärast isu ei olnud ning sellepärast jätsin oma hommikusöögi vahele ja nautisin ainult kohvi. (Minu kohvi sõltuvuses on 100% süüdi Lincoln :D :D Ausalt ka emme ja issi, see pole minu süü).
Peale seda hakkasime tasapisi oma telke lahti lammutama ja asju autodesse laadima.
Kodupoole hakkasime liikuma kella 11paiku. 
Teepeal tegime ka väikese peatuse. Käisime tunnisel matkatiirul mägedekeskele asuvasse järveäärde.
Kodus olime kell 1 ning ülejäänud päeva veetsime kodus asju lahti pakkides ja lauamänge mängides.



Hot air Balloon festival









Pumpkin (nad kutsuvad telki kõrvitsaks)



Meil oli kaasas ka väike pliit











Olen küll külmast Eestist, kuid mul oli seal olijatest kõige külmem ja ma olin kõige soojemalt riides.
Jah, mul on põlvikud teksade peal :D








Suur aplaus mu hostõele, kes kõik selle telkimise aja plätudes üle elas :D















Minu armas hostpere

Seal me telkisime

esmaspäev, 14. september 2015

Üks imeline nädalavahetus

Reede õhtul toimus Liz'i juures väike filmiõhtu. Liz'il on keldri-korrusel pisike kodu kino ning me vaatasime seal "The Spectacular Now".

Laupäeval käisime hostema ja Falloniga mägedes ratsutamas. See oli minu esimene kord kui ma nii "vabalt" hobusega sõita sain. Algul oli aedikus väike proovisõit ja siis läksime juba vabasse loodusesse. Kuna teed olid mägedes kitsad siis kõndisime üksteise taga. Kõige ees oli meie teejuht oma hobusega, siis tulin mina oma hobusega, siis Fallon ja kõige viimane oli hostema. Minu hobune tegi tempot koguaeg, ta oli mul väga rahulik ja tihti jäime instruktorist paarkümmend meetrit maha :D (Kindlasti on sellest süüdi ka minu sõiduoskus)
Ratsutasime mööda kitsaid teid üles ja alla. Tihti kõndisime nii et mõned sentimeetrid kõrvale ja järsk kuristik. Vahepeal oli küll selline tunne et ma lendan koos selle hobusega sealt alla. Kokku sõitsime hobustega 2 tundi ja 45 minutit.

Pärast ratsutamist viis hostema mind Emma juurde. Jõudsin tema juurde täpselt õhtusöögi ajaks. Emma hostpere oli teinud pitsasid ning minule salati. Õhtuks tulid neile ka naabrid külla ning me istusime lõkke ääres. Vahepeal külastas meid ka väike põdrake, kes meie tähelepanu peale kohe minema jooksis. 
Hiljem vaatasime Emma kodu kinos "Fast & Furious't".

Pühapäeval hommikul istusime kell 10 autosse ning sõitsime Emma hostperega Jordanelle Reservior'i paadiga sõitma. Emma hostperel on oma paat, millega me sõitsime. Olime järvel natukene üle 5 tunni. Sõitsime veesuuskadega, veelauaga ja surfasime. Vahepeal lülitasime paadil hääled välja, sõime lõunat ning siis uuesti. See päev oli lihtsalt SUPER! Õhtul koju jõudes olin nagu väike laip. Käed ja jalad surmväsinud ja tuimad. 


Minu hobuse nimi oli Chef










Emma hostõde ja Emma

Emma teine hostõde







reede, 11. september 2015

Mountain Biking

Tunnid lõppesid, istusin bussi peale ja tulin koju. Olin päris väsinud, sest eelviimane tund oli olnud fitness, mis on poolteist tundi täielikku surma, aga mulle väga meeldib see tund :) 
Koju jõudes oli Lincoln mulle smuutit teinud. Jõin oma smuutit ja istusin köögilaua taga, kui Lincoln ütles, et pane trenni riided selga, ma tahan sulle midagi näidata. 
Läksin üles oma tuppa vahetasin riided ja läksin alla. Hostisa oli garaasist välja võtnud rattad ning toast kaasa võtnud kaks täidetud veepudelit. 
Mõtlesin, et ta tahab lihtsalt mulle ümbrust näidata. 
Sõitsime mööda armsaid kõnniteid, kus ühel pool oli karjamaa ning teisel pool oja. Vahepeal tegime peatusi ning Lincoln näitas mulle koprade ehitatud tammisid.
Sõitsime veel natukene kuni mu ees seisis üks hiiglaslik mägi, mille keskelt läks pisike väga väga vilets rada. Peast jõudis läbi käia mõte, et ma jumala eest sealt üles sõitma hakkama ei peaks. JA SIIS ütles hostisa, niiii Johanna pane oma rattal kõige kergem käik ja me sõidame sealt üles. Ma mõtlesin et see oli mu hostisa järjekordne nali, aga ei :D
Üles jõudes ma peaaegu et surin. Aga vaade oli tõesti seda väärt. 
Mul on nii kahju, et mul oma telefoni kaasas ei olnud (panin selle koju tulles laadima) muidu oleksin ma teiega neid ilusaid vaateid jaganud.
Edasi sõitsime küll ülesmäge, aga mitte nii ülemäge.
Igastähes see rada mida mööda me sõitsime polnud isegi rada, see oli väga kivine ja künklik. Sõita oli tõesti väga raske, sest päike oli lagi pähe (õnneks oli mul valget värvi kiiver peas), kraade oli üle 30 ning õhku ja tuult polnud absoluutselt. 
Lõpuks kui me asfalt-tee peale jõudsime olin ma kergelt öeldes laip. Lincoln näitas mulle seal olevalt  kaardilt kus me asume ning mis rada mööda me sõitsime. 
Ja siis hakkasimegi kodupoole sõitma.
Lincoln küsis veel mu käest et kas lähme lühikest, keskmist või pikemat rada koju. Ma muidugi vastasin et läheks lühemat. 
hahahaaha
Tee oli küll lühike, kuid mööda mäeserva, allamäge ja see tee oli sama halb nagu ennem. 
Aga lõpuks me jõudsime koju. 
Ja ausalt öeldes hoolimata sellest et ma peaaegu surin seal, nautisin ma absoluutselt igat hetke. See oli tõesti teistmoodi ja väga väga lahe kogemus.