Johanna vs Ameerika: Viimased päevad Eestis ja sõit Ameerikasse

Heihopsti!

Olen nüüd lõpuks kohal ja kõik on suurepärane!
Mõtlesin, et kirjutan teile oma viimaste päevade tegemistes Eestis ja kuidas ma lõpuks jõudsin oma imelisse Ameerika koju.

Alustan Reedest (31.juuli)
Mul oli suur rõõm näha oma väga kalleid inimesi ja ma olen väga õnnelik, et nad mul olemas on ehk mul toimus kodus pisikene ärasaatmine.

Laupäev-Pühapäev
Keskendusin rohkem oma perele ning pakkimisele. Sõime perega õhtust. Käisin aias marju söömas ning päästsime sõstrapõõsa võrku kinni jäänud linnukese.

ESMASPÄEV (3.august)
Äratus oli hommikul kell 5.00. Käisin pesemas, sõin, pakkisin veel viimased asjad kotti ning hakkasime Tallinna lennujaama poole sõitma. Lennujaamast saatsid mind ära minu emme, vennad, vanaema, Liisu ja Martha.

I lend Tallinn - Helsinki
Lend sujus väga-väga kiiresti, ei jõudnud õieti õhkugi tõusta, kui hakkasime juba maanduma.
Helsinki lennujaamas oli mul vastas minu issi. Kuna mul oli Soomes 6h aega, siis läksime papsi restorani sööma. Soome olid tulnud ka minu boyfriend, tema isa ja õde. Kõhud täis sõitsime rongiga lennujaama. Issi aitas mul lennujaamas teha check-in'i ning peale seda oli aeg kõigiga hüvasti jätta, turvakontrollist läbi minna ning õige värav üles otsida.

II lend Helsinki - Reykjavik
Terve lennu aja ma põhimõtteliselt magasin või üritasin magada ning seetõttu tundus 3h ja 45minutiline sõit väga-väga lühikesena. Reykjaviki lennujaamas ma üle 30minuti olla ei saanudki. Otsisin üles oma järgmise lennu värava ning kohe pärast sinna jõudmist hakati reisijaid lennukile laskma.

III lend Reykjavik - Seattle
Seiklused algavad. Kui siiani läks kõik suurepäraselt, siis see nii suurepärane ei olnud.
Lend kestis natukene üle 7tunni ning ka terve see lend üritasin ma magada.
Jõudes Seattle'isse oli esimese asjana kohe viisa-kontroll. Selle ma läbisin päris kenasti. Edasi tuli mul minna ja võtta oma kohvrid ning need järgmisele lennule saata, kuid enne seda tõmbas toll mind rajalt maha ning üks mu kohvritest läks kontrolli. Okei, see ei olnud veel midagi. Saatsin oma kohvrid pärast seda järgmisele lennule ja siis tuli minu juurde teine tolli-mehike, kes tõmbas samuti mu rajalt maha ja saatis mu röntgeni taolisse kabiini, kuhu pidin minema paljajalu. Pidin seal seisma paarkümmend sekundit ja siis lasti minema. (Kas ma näen tõesti mingi diiler välja?)
Siis hakkasin ma otsima oma õiget gate. Pileti peal oli D10. Sõitsin 2 erineva metroo-taolise asjaga D gate'ide tsooni ning jõudes pileti peal märgitud väravini, sain ma teada, et minu lend on väljub hoopis väravast N9, mis jäi lennujaama teise otsa. Õnneks oli mul piisavalt aega, et sõita kolme metrooga ja lõpuks üles leida ka oma õige värav.

IV lend Seattle - Salt Lake City
Lõpuks pääsesin ka lennuki peale. Piloot oli väga vinge! Rääkis läbi mikrofoni reisijatega juttu ja tegi nalja.
Minu kõrval istus väga vinge meesterahvas Austraaliast ning tema kõrval üks Kanada mees, kellega ma teepeal pisut juttu rääkisin.
Salt Lake City's kohtusin juba oma hostperega ning läksime võtsime lindipealt minu kohvrid.
OOO, üllatus, üllatus. Vähe sellest, et minu üks kohver minu silmeall kontrollis käis, oli ka minu teine kohver läbi otsitud, sest tagasi sain ma täiesti katki LÕIGATUD kohvri ning hiljem kodus leidsin riiete vahelt ka sildi, mis viitas sellele, et nad on mu kohvrit kontrollinud. Õnneks olid kohvris kõik asjad olemas ja täiesti terved.

Koju jõudes läksin kohe magama, sest kell oli 01.00 öösel ja 24h lennukisõitu oli mu täiesti ära väsitanud.