Olen Sulle tänulik 2015!

Selle aasta viimases postituses keskendun ma asjadele ja inimestele, kellele ma olen sellel aastal väga-väga tänulik.

Toon ka välja kõige meeldejäävamad sündmused ja kohad, mida sellel aastal oli mul rõõm külastada.

ja üks asi veel

PALJU PALJU PALJU PALJU ÕNNE ARMAS EMMME! ARMASTAN SIND VÄGA! MUSID-KALLID 

Ja veel üks mega nummi pildikene minust ja emmest

ja kallid lugejad - parimat aasta viimast päeva ja seikluste rohket uut aastat!
Head lugemist! :) 

Ma olen tänulik...

• ... oma vahetusperele, kes tegid 22. jaanuaril otsuse elada 11 kuud koos minuga, vahetusõpilasega Eestist.
• ... heade õpetajate eest, nii Laagri Koolis kui Park City High School'is.
• ... kallite klassiõdede eest, kellega ma lõpetasin 16.juunil oma põhikooli raja. 
• ... võimalusele, et ma saan veeta oma 2015/2016 kooliaasta siin. Ameerika Ühendriikides. Aitäh kõigile, kes mind siia mingil-moel aitasid. 
• ... kõikide materiaalsete asjade eest, mis mul on.
• ... oma maailma parima pere eest. Aitähh emme, issi, Kassu ja Kaarel.
• ... emmele, kes mind 16aastat, 7kuud ja 3päeva tagasi siia maailma sünnitas.
• ... oma issile, kes on maailma kõige parem ja lahedam paps. Ja kelle nalju ei ületa mitte ükski inimene. Aitäh, et oled just minu ja minu vendade issi!
• ... oma väikeste vendade eest, kes täidavad meie pere alati kisa ja käraga, kes panevad oma keeruliste küsimustega meie pead valutama ning kes oma kalliga suudavad ära ajada ka kõige halvema tuju. 
• ... Laagri Kooli viimasele suusalaagrile. 
• ... oma imelise poisi eest, kellel on alati viitsimist KÕIK minu igavad ja mitte-igavad jutud ära kuulata, kes on alati toeks ning keda saab alati usaldada. Aitäh, et mind on õnnistatud sellise inimesega. 
• ... oma kõikide sõprade eest.
• ... et ma elan suusakuurortis. 
• ... lume eest. Kui sind ei oleks, ei oleks mul võimalus igapäev mägedel suusatamas käia. 
• ... hostisale, kes õpetas mulle selgeks õige suusatehnika. 
• ... Emma eest. Aitäh, et mõistad mind ja kuulad ära kõik minu vahetusaastaga seotud rõõmud ja mured. 
• ... Vanavanemate eest!
• ... emme imeliste roogade eest.
• ... Jascha eest, kellega ma võtsin Tallinna vanalinnas vastu selle imelise 2015. aasta.
• ...oma nunnule helerohelisele kodule. Aitäh, et kaitsed minu pere külmade talveilmade eest ja sügiseste tormide eest.
• ... oma toa eest, siin, Ameerikas.
• ... oma ainsa tädi eest ja sugulaste eest, kes Rootsis elavad.
• ... Liisu eest. Aitäh, et oled mulle õe eest.
• ... ka kõikide kaugemate sugulaste eest.
• ... tädi Kaie eest, kes aitas mind enne vahetusaastat inglise keelega. Aitäh!
• ... et ma pole pidanud kunagi tõelist nälga tundma. 
• ... et mul on puhas õhk, mida hingata.
• ... et mul on terve keha - kaks liikuvat kätt, kaks liikuvad jalga ja mõtetest pungil pea. 
• ... et mul oli võimalus külastada nii palju põnevaid kohti see aasta. Isle au Haut, Boston, Zion, Grand Canyon, Bryce Canyon & Denver. 
• ... reporterile, kes mind Rally Estonia'l interviueeris - tänks, oli tore vestelda :) 
• ... Dannarile ja tema isale, kellega mul oli võimalus käia Rally Estonial. 
• ... Skypele, mille kaudu saan ma ühendust hoida kallite inimestega Eestis. 
• ... oma kallile klaveriõpetajale. Aitäh, et olid minu õpetaja kõik need seitse aastat!
• ... autodele, kes aitavad meil kiiremini liikuda ühest kohast teise.
• ... oma nummile hostõele, Fallonile. Aitäh, et olemas oled.
• ... Ed Sheeran'ile, kelle kontsert oli lihtsalt imeline.
• ... US- ja Eesti postile, kes toimetasid mu paki Eestisse.
• ... heale muusikale. 
• ... tudu sokkide eest. Aitäh, et hoiate mu jalad öösel jäätumise eest.
• ... Lobo'le ja Wrigley'le.
• ... kalkulaatorile. Aitäh, et aitad arvutada dude!
• ... ruudulistele vihikutele. Kuidas ma joonestaks graafikuid ilma teieta :)
• ... fotokale. Aitäh, et jäädvustad kõik need meeldejäävad hetked. 
• ... Natalie'le, Amy'le, Lucy'le, Ava'le, Emma'le, Lulu'le, Sarah'ile, Cyris'ile ... aitäh et kannatate minu vigast inglise keelt :P

Muidugi olen ma tänulik veel paljudele paljudele inimestele ja asjadele minu elus. 
2015aasta on olnud üks ülisuper aasta ja ma tean et 2016 tuleb veel parem!  Aitäh kõigile, kes selle aasta nii võrratuks muutsid :) 

Video minu aastast

JÕULUD - 25. Detsember 2015

Hommikune äratus oli täna midagi teistsugust - hostõde ronis vaikselt minu voodisse ja siis sõna otseses mõttes hüppas mulle otsa ning karjus "JOHANNA WAKE UP, IT'S CHRISTMAAAAAAAAAAAAAAS!!!" Siis võttis ta mu käest kinni, tiris voodist välja ning vedas alla korrusele, Ise läks hostema ja hostisa äratama. 

Kuusealune oli pungil täis kingitusi. Ma pole vist ühelgi jõuludel niii palju kingitusi saanud. 
Avasime ükshaaval oma kingid ning siis sõime kõik koos hommikust. 
Pärast pakkide avamist oli alumine korrus paksult pakkepaberit täis. 
Siis skypesin perega, et näidata neile saadud kingitusi. :) Sain jõuludeks ligi 6-7 kampsunit ja 2 pikkade varukatega pluus, sest hostemal oli juba imelik vaadata, et ma koguseg värisen ja kurdan et mul külm on. Lisaks sain erinevaid kinkekaarte, küünelakke, veel riideid, igasuguseid ilutooteid ja palju muud. 

Päeval me erilist midagi ei teinud, skypesin oma boyfriend'iga ning hiljem sorteerisin oma kingitusi ning üritasin neile sobivad kohad leida :) 

Õhtuks oli meid kutsutud peretuttavate juurde jõulupeole. Maja oli tohutult suur ja rahvast täis. Süüa oli kuhjaga ning köögist oli tehtud baar, kus barman jooke valmistas. Enamus olid seal küll täiskasvanud kuid õnneks oli seal ka Natalie oma perega. Leidsime Nataliega majast üles klaveri ning üle pika pika aja oli suur õnn mängida päris klaveri taga. Klaveri peal oli kaustik, mille sees olid tuntud laulude noodid. Mina mängisin klaverit ning Natalie laulis - olime super meelelahutajad :)  
Kui kõik kaustikus olevad laulud said mängitud läksime maja uudistama. Kõige alumisel korrusel oli neil väike jõusaali moodi tuba, kus oli üli vinge ja suur massaaźitool, milles me veetsime ülejäänud seal oldud aja. 

Oli mega super jõulud, hoopiski teistsugused, kui me Eestis jõule tähistame. 

Laupäev (26.dets.2015) - hommikul käisime Natalie'ga suusatamas, väga kaua me suusatada kahjuks ei saanud, sest Natalie pidi koju pakkima minema, kuna kell 2 väljus neil juba Salt Lake City'st lennuk. Nad sõitsid sugulastele külla jõule tähistama.
veel enne äraminekut tõid nad oma koera Lulu meile niikauaks elama. Lulu (Louie) on ühtlasi ka Lobo boyfriend :) 
Õhtul käisime hostisa sõbra sünnipäeval. 

Pühapäev (27.dets.2015) - Filmide rohke päev. 
Käisime hostemaga Kamas'es hommikust söömas. Söömas olles otsustasime minna pärastlõunal kinno, nii me ka tegime :) Seekord käisime vaatamas "Joy". 
Õhtul oli meil hostemaga filmiõhtu tema toas. Panime tudukad selga, kuhjasime voodi patju täis, panime arvuti ekraani voodiääre peal ning rentisime internetist kaks filmi "Before we go" & "What's your number?" - Jõudsime mõlemad ühe õhtuga ära vaadatud :) 

Jõuluhommik

Hostõde kinkis, sest te teab kui väga ma husky'sid armastan

Purgist tuli välja selline nummi husky

Natalie ja mina suusatamas

Luluga

Lulu & Lobo

YFU 24.lennu Jõulutervitused

Enne Jõule

Jeeśśśś, vaheaeg LÕPUKS!

Viimane koolinädal oli koolis SPIRIT WEEK vol2 (Stiilinädal). 

Esmaspäev - Jõuluteemaline Pidźaama
Teisipäev - Star Wars
Kolmapäev - Jõulu-karakter
Neljapäev - Turisti päev
Reede - Koledad jõulukampsunid

Reedel olid koolis kõik tunnid 18 minutit lühemad, sest pärst tunde oli Eccles Center'is "Park City High School Talent Show 2015"

Pühapäev (20.dets.2015) 

Käisin hostema ja -isaga Squatters'is hommikust söömas. Hostõde ei viitsinud meiega kaasa tulla ning ta jäi koju telekat vaatama. 
Pärast hommikusööki tulime koju ning tegime kodus "Suur Puhastuse", mis nägi välja nagu Eesti iga laupäevane koristuspäev ehk minu arust see mingi suur puhastuse moodi küll välja ei näinud.  
Meie lahkusime hostemaga majast kell 3.45, et minna sööma varjast õhtusööki...jälle Squatters'isse ning pärast seda minna kinno vaatama "Sisters". Samal ajal käisid hostõde ja hostisa teatris vaatamas Pähklipurejat. 

Esmaspäev (21.dets.2015)

Äratus oli vaheaja kohta varajane - 8.30, Sest kell 9.20 pidime hostisaga olema juba perearsti juures. Käisime tegemas mulle A-Hepatiidi süsti. 

Kõige nunnum plaaster, mida ma saanud oled

Päeval otsustasin ise minna bussiga Kimball Junction'isse kinno vaatama "Alvin & The Chipmunks" ning pärast seda minna ostma veel viimaseid jõulukinke. Bussidega sai natuke jamatud, kuid õnneks jõudsin pärast tunnist seiklust kohale :D (autoga sõidab sinna 15 minutit). 
Vaatasin internetist et sinna saab bussiga nr. 7. Kõndisin bussipeatusesse ning 5 minutit hiljem oligi buss kohal, ette tabloole oli kirjutatud "7 Kimball Jct. EAST". Hostisa oli eelnevalt rääkinud et ta teeb päris suure tiiru ennem kui ta Kimball Junction'isse jõuab. Sain natukene sõita, kui buss ühes peatuses päris kauaks ajaks seisma jäi. Ainuke asi mida ma sellel ajal mõtlesin oli, et äkki buss on ajast liiga ees, et teeb seal natukene aega parajaks ennem kui edasi sõitma hakkab. Pärast 9 minutit hakkas buss lõpuks sõitma, kuid buss hakkas sõitma vales suunas ehk kodu poole tagasi. (hiljem tuli välja, et oleks pidanud seal peatuses maha minema ning ootama "7 Kimball Jct. WEST" bussi). Tulin järgmises peatuses kohe maha ning hakkasin jalgsi Junction'i poole kõmpima. Kui olin jõudnud järgmisse peatusesse näitas tabloo, et järgmine buss tuleb alles 30 minuti pärast. Mõtlesin siis edasi kõndida, sest ilm oli ilus ja silmaga oli näha ka järgmist kahte bussipeatust, mis ei olnud absoluutselt kaugel üksteisest.  Olin jõudnud kõndida maksimum 5 minutit kui minust põrutas mööda buss "7 Kimball Jct. WEST". Läksin jägmisse peatusses ning otsustasin mitte enam edasi liikuda, et äkki jään jälle bussist maha. Õnneks kaua ma ootama ei pidanudki, kui juba tuli järgmine buss. 
Pärast tunnist seiklust jõudsin ma lõpuks ka kinno. Mitte küll sellele seansile, millele ma algselt minna plaanisin. Pärast filmi käisin veel läbi mõned poed, ostsin paar kinki ning siis helistasin hostemale, et ta võib mulle järele tulla. Jõudsin elusalt ja tervelt koju JEE!
Vähemalt nüüd ma tean, et pean alati bussijuhilt küsima tema marsruuti ning bussipeatuses olevad bussiajad on VÄGA VALED!
Samal ajal kui mina Kimball Junctionis olin, käis hostisa Salt Lake City's ning tõi lennujaamast oma isa ära, kes meile New York'i osariigist külla oli sõitnud. 
Õhtust käisime söömas jälle Squatters'is.

Teisipäeva & Kolmapäeva hommikupoolikud veetsime jälle mägedel suusatades.

Neljapäev (24.dets.2015)

Otsustasime hostemaga enne külaliste tulekut veel ruttu Main Street'il ära käia, et osta Bobile ja Wendyle jõulukingitus.
Rahvas jõudis kohale kella 5 paiku. Tegelikult meid palju ei olnudki - Meie pere, Falloni sõbranna koos perega ja Bob/Wendy. 
Õhtusöögiks olid - jõulusink, kartulipuder ja rohelised oad. 

WRIGLEY 

LOBO & WRIGLEY

Hostõde

 

Merry Christmas Ya Filthy Animal

 HÄID JÕULE KULLAKALLID LUGEJAD!

Kuuseretkel

Pühapäev. 

Hommiku veetsin päris pikalt voodis lebotades ja skypedes. 
Kell 12 lahkusime majast ning hakkasime sõitma Oakley poole. Läksime kahe autoga, ehk mina sõitsin Lindaga ja Fallon hostisaga. Kuulasime hostemaga terve tee jõululaule ja laulsime kõvahäälega kaasa :D Korraks tegime ka pisikese peatuse Oakley Kooli ees (Oakley Therapeutic Boarding School), mis on mõeldud probleemsetele ja raskustega noortele. Väidetavalt õppis seal paar aastat ka Michael Jacksoni tütar, kui ta tütrel rasked ajad olid.

Lõpp peatuseks oli meil peretuttavate kodu, kelle tagaaias jooksid ringi metsikud kalkunid :)))
Peretuttavatel on päris suur maa-ala, kus me siis kuuske otsimas käisime. Matkasime mööda mägesid, mis oli natuekene teistsugune võrreldes Eestiga. Eestis oleme perega käinud ikka metsast kuuske otsimas.
Kuid ega me tegelikult kaua matkata ei saanudki, kui silma hakkasid kaks ilusat tihedat kuuske, mille me kohe ka maha võtsime. Ühe meile ja teise peretuttavatele.

Jõulukontserdid 2015

Reede õhtul kogunesime kooriga kooli kell 6.00, et hääled lahti kontserdiks laulda. 
Kontsert algas kell 6.30, kuid meie saime esinema alles kella 8 paiku ehk senikaua nautisime kontsertit tagareast. 

Laulsime 4 laulu ning igast laulust on ka pisikike jupike videosse pantud. 
Ütlen kohe ära et vahepeal on kuulda kuidas keegi väga kõvasti ja valesti laulab, see on tüdruk minu kõrval. Teises videos hakkasin isegi keset laulu sellepärast naerma :D 

Laupäeva hommikul käisime Lucy'ga suusatamas

Laupäev. 
Meil oli imeline võimalus esineda koos Eileen Ivers'iga, kes on võrratu Iiri viiulimängija. Ma pole vist kunagi varem nii vingel kontserdil esinenud. 

Koolis pidime olema 3tundi enne kontserdit ehk 4.30. Tegime lavaproovi ja laulsime laulud paarkorda läbi. Aja sisutamiseks tellis Ms. Morgan meile kooli ka õhtusöögi ehk pitsad ja küpsised. 

*Videod kontserdist tegi minu hostema, ehk kvaliteet pole just kiita. Vabandan*

Mida ma Eestist kõige rohkem igatsen

Mul on vihikusse kogunenud järjekordne list. Hahaha, mul mingi teema erinevate listidega. :D 

See kord on list asjadest, mida ma Eestist igatsen. Inimesi ma siia listi panema ei hakanud, sest Kaarel, Kaspar, Issi, Emme, Dannar, Getu, Sõbrannad, Vanaemad, Vanaisad, Donna, Tädi Vaike (and list goes on & on & on) - te kõik teate, kui tohutult palju ma teid igatsen. 

• Emme toitu. Toidud on siin päris okeid tegelt, aga Emme toidud on siiski kõige-kõige paremad! Mu emmele meeldib katsetada ja valmistada uusi erinevaid toite, 'menüü' ei olnud kunagi igav ja üksluine. Siin on 'menüüs' 5-6 erinevat toitu, mida mu hostisa vaheldumisi valmistab. 
• Maitseaineid. Kõik toidud on siin kuidagi maitsetud või ühe maitsega. Kui Eestis mu emps pani igale toidule erinevaid maitseaineid, siis siin ainuke maitseaine on sool ja pipar. Ning sellega seoses igatsen ka toitudes küüslauku ja sibulat.
• Mustikaid. Häid Eesti metsast kordatud mustikaid. Siin müüakse ainult kultuurmustikaid, mis on täiesti teistsuguse maitsega.
• Oma rollerit
• Tatart. Siiani ma ei oleks kahjuks poes tatart näinud. Suure vaevaga leidsin üles tatrajahu, aga tavalist tatart ma veel leidnud ei ole. 
• Hapukapsast
• Oma klaverit. Uskumatu, et ma seda ütlen, aga tõesti ma väga igatsen oma klaverit ja selle taga mängimist.
• Suppe. Mu pere kahjuks suppe eriti ei armasta ning selle ajajooksul on hostisa suppi teinud ainult ühel korral. 
• Eesti head suitsuvorsti
• Tallinna vanalinna
• Vanaema tehtud hapu- ja marineeritud kurke
• Eesti väiksust. Et kõik oleks käe-jala juures. Ja linna minemiseks piisaks ainult 20minutilisest rongisõidust. 
• Metsa.
• Autos muusikat. Mu hostperele ei meeldi kuulata raadiot autoga sõites ja ma ei oska öelda miks, aga see vaiksus nii häirib kuidagi. 
• Üksi kodus olemist

Lihtsalt üks pisike list asjadest, millest ma vahepeal mõelud olen. 

Ma hakkasin sööma midagi, mida ma poleks iial uskunud et ma sööma hakkan

Ma pole küll kunagi olnud oliivide vihkaja, kuid ega nad mu lemmikud ka olnud pole, olen nad kuidagi nn hädaga pooleks alati ära söönud.

Nii siis. Lugu algas päris minu vahetusaasta alguses. Me sõitsime hostperega Isle au Haul't (Maine) Boston'isse (Massachusetts). Lõuna peatuse tegime Portsmouth'is (New Hampshire), GlutenFree pitsa restoranis. Mina tellisin endale vegan pitsa, sest see oli ainuke pitsa, mis ei sisaldanud juustu. Pitsa peal olid ka oliivid, kuid need mind ei häirinud ning ma  ei viitsinud neid välja ka noppima hakata ning ma sõin nad rahumeeli ära. 
Arvatavasti sai hostisa sellisest käitumisest aru, et mulle mitsevad oliivid ning peale seda hakkas igapäev mulle salati sisse oliive panema. 
Ega ma ei tahtnud talle öelda ka, et need mulle tegelikult ei maitse. Sõin nad igakord kuidagi vägisi ära, kas siis närimata või rohke veega neelasin lihtsalt alla. 
Absoluutselt igapäev oli minu salat oliividega. Vahepeal tegin isegi vabandusi, et mul pole kõht tühi või et ma juba sõin, sest ma teadsin et minu salat sisaldab järjekordselt oliive. 
Möödas oli kuskil kuu, kui ma taipasin, et oliivid ei häiri mind salati sees enam absoluutselt. Täitsa maitsevad mulle nüüd. 

Rääkisin selle loo paar nädalat tagasi ka hostisale. Lincoln naeris nii palju, et lõpuks olid tal pisarad väljas. 
Küsis siis, kas nüüd on aeg hakata mulle ube siise söötma, kuid ma keeldusin. 
Olen paar korda küll maitsud siin selle ajajooksul, igakord mõeldes, et ÄKKI nüüd hakkavad meeldima, aga siiani seda imet juhtunud ei ole. 
Viimane kord kui ma maitsesin ei lõppenud see kuigi lõpusalt (minu jaoks, hostisa tegelt naeris jälle kõht kõveras) ning selletõttu ma otsustasin, et oad mulle nii pea veel meeldima ei hakka. 

Colorado Video

Kuulsus mõnesaja meetri kaugusel

Eilse hommiku veetsin arvutis olles ja Skypedes. Pärast kella ühte koputas hostisa minu toa uksele ja küsis kas ma soovin temaga suusatama minna. 

loomulikult olin ma nõus. Mulle on antud üli lahe võimalus elada suusakuurortis - seda võimalust peab kasutama 100%. 

Suusatamas õpetas hostisa mulle kuidas õigemini ja paremini suusatada, ega ma tehnikaga väga hästi ei hiilga, aga tänu hostisale liigun paremuse poole. 

Hostisa isegi õpetas, kuidas hoida suuski kõndides nii, et ma ei näeks välja nagu turist. 

Samal ajal kui meie suusatasime Park City suusaresordis, Snowboardis JUSTIN BIEBER meist 500meetri kaugusel Canyon-resordis.

Ka meil oli plaanis minna Canyoni suusatama, kuid hostisa vaatas internetist, et sellel päev on Canyon suletud.. Nüüd teame siis miks.

Samal ajal mu sõbranna ei teadnud, et Canyon on suletud ning nemad sõitsid sinna ja OPPA Bieber seal. Muidugi suusatada nad seal ei saanud, kuid said vaadata, kuidas Bieber seal sõidab ja isegi kalli said temalt. 

Pilt, mida mu sõbranna tegi

Hostisaga sõitsime isegi Canyonist mööda sel päeval, ning hostisa isegi ütles mulle, et Canyon pidi kinni olema, miks seal üks inimene sõidab. Hiljem lausus hostisa, et ehk on lihtsalt keegi instruktor.  :'D 

Aga vut ei olnudki :) Bieber hoopis

Colorado, Denver (24.-28. november)

Tsauka!

Mul läheb endiselt suurepäraselt siin teiselpool Atlandi Ookeani. Ilmad on siin lumised ning suusatamiseks on see üli-üli super. 

Kuid tegelikult soovisin ma rääkida oma reisist Coloradosse.

Meie reis hakkas pihta 24.novemberi õhtupoolikul. 
Hostema jõudis töölt koju poole6 paiku, ta pakkis kiiruga oma kohvri ning 15minutit hiljem istusime autosse ning seadsime suuna Salt Lake City lennujaama poole. Lennujaamas läbisime kenasti turvaväravad, sõime õhtust ning kell 8.30 väljuski meie lennuk. Denveri lennujaamas olime täpselt kell 10, kus olid meil vastas hostema vanemad. Hostvanaema-vanaisa maja oli niiiiiii suur, et sinna jõudes jõudsin ma majas ära eksida. :D 

Kolmapäev, 25.november
Väljusime majast kella 10-11 paiku, et peale võtta Falloni sõbranna. Esimene peatus oli meil Denver'i Aquarium, kus lisaks vee-elukatele oli ka hiiglaslik puur tiigriga. Meil kellelgi polnud õrnaaimugi, mida tegi tiiger keset Akvaariumi, aga nu olgu, see-selleks :)
Lõuna veetsime Denver'i kesklinna restoranis nimega "Steuben's" ning pärast lõunasööki võtsime kursi jälle kodupoole tagasi. 
Ülejäänud õhtupooliku veetsime lauataga lauamänge mängides. Nagu kõik järgnevad õhtud.
Minu hostvanaema ja vanaisa armastavad mängida erinevaid mänge ning kõige lemmikumad on neil kõiksugu pokkeri-mängud. 

Neljapäev, 26.november - Thanksgiving Day
Hommiku- ja lõunapooliku istusime kodus, mängides jälle erinevaid kaardi- ja lauamänge.
Õhtuks oli meid kutsutud hostema venna, Brad'i juurde Thanksgiving'u õhtusöögile. Brad ja tema naine Kim, olid just võtnud endale pisikese, üli armsa koerakutsika, kellega sai terve seal veedetud aja mängitud. Õhtusöögiks oli muidugi suur-suur kalkun ning palju erinevaid lisandeid sinna kõrvale. 
Koju jõudsime päris hilja, kuid siiski enne magama minekut tegime mõned pokkeri tiirud. 

Reede, 27.november - Black Friday
Black Friday on alati päev pärast Thanksgiving'ut ning julgelt võin öelda, et see on shopahoolikute lemmik päev aastas, sest poodides on sellel päeval TOHUTUD soodukad. Paljud inimesed käivad sellel päeval tegemas suuri jõuluoste. 
Ka meie veetsime selle päeva põhiliselt poodides ringi kolades. Hostema ja hostvanaema ostsid põhiliselt jõulukinke, mina ja Fallon kondasime riietepoodides.

28. November
Ärkasin hommikul üles olles üksi kodus, teised olid läinud välja hommikust sööma. Vahelduseks oli päris mõnus üksinda olla, sain rahulikult üksi hommikust süüa ja oma kohvrit pakkida. Kui teised koju jõudsid mängisime veel mõned tunnid lauamänge. Kodust lahkusime kell 3, et jõuda 3.45 BoneFish'i restorani, kus sõime oma Early Dinner'i. Enne lennujaama sõitmist käisime jalutamas Denevr'i Botaanikaaias, kus meiega liitusid hostema vend Brad ja tema naine Kim. Jalutada oli küll jubedalt külm, kuid botaanika-aia puud olid üli kaunilt kaunistatud erinevate jõulutulekestega. Hostvanaema ostis enne seda meile mingid veidrad prillid, mille läbi vaadates näed iga tule asemel põhjapõtra :'D
Pärast seda istusime veel kohvikus ja  jõime teed, et natukenegi üles sulada.
Lennujaamas oli kaks tundi enne lennuki väljumist. Tundaega sellest veetsime turvavärava järjekorras. Rahvast oli tohutult! 
Lõpuks jõudime ka oma väravasse ning olime esimeste seas, kes lennukile pääsesid. 
Kodus olime mõned minutit enne südaööd. 


Homseks üritan valmis saada ka video meie reisist!
Palju Palju lund teile sinna Eesti ja Kallid-Paid
Teie Yohana!

Esimesed suusatiirud

Laupäeval (21.11) ärkasime päris varakult, et hostisaga esimeste seas mägedele jõuda. Kuna oli avamisepäev ning sõitmiseks kõlbab hetkel ainult 4-5 rada(lund pole piisavalt) olid järjekorrad pikad ja mäed paksult rahvast täis. 

Tegime ainult paar tiiru ning sõitsime koju tagasi. 

Päev enne, oli minuga facebooki kaudu ühendust võtnud Park City's elav Eestlane. Leppisime kokku kohtumise laupäeva pärastlõunaks. Saime kokku Kimball Junctionis, kohvikus. Rääksime juttu umbes tunnikene. Niii niii hea meel oli vahepeal kellegiga eesti keeles silmast-silma rääkida ja veel nii armsa inimesega.

Õhtul käisin Cyris'ega vaatamas meie kooli õpilaste poolt näideldud muusikali "Shrek". Rahvast oli tohutult palju ning etendus oli suurepärane. 

Pühapäeva hommikul (22.11) käisime hostisaga jälle mägeldel, tegime paar tiiru ning sõtsime koju tagasi. Ma olen tohutult õnnelik, et mäed asuvad ainult 4minuti autosõidu kaugusel. 

Kodus jõudsin olla ainult kuskil tunnikese, kui Lincoln otsustas minuga Salt Lake City'sse sõita. Mul polnud õrna-aimugi, kuhu ta minuga sõita kavatseb. 

Lõpuks peatusime ühe suure valge ovaalse hoone ees, mille peale oli suur silt 

"Utah Olympic Oval". Hostisa oli mind vaatama võtnud "2015 Speed Skating World Cup'i". Nägime võistlemas ka Eestit esindavat naist Saskia Alusalu. 

Enne koju minekut käisime läbi veel OlümpisPargist, kus toimusid para-skeleton ja -bobikelgu(?) võistlused. 

Esmaspäeval kooli jõudes oli koolimaja täis politseisid. Mitte keegi ei saanud aru mis toimub. Inglise keele tunnis rääkis õpetaja kuidas ta oli politseilt selgitusi küsinud, kuid oli saanud ülbe vastuse - "mine tagasi oma klassi, see pole sinu asi ja ma ei tohiks seda niikuinii avalikustada". Okay, Fine. Siiani ei tea mitte keegi 100%, mis eile hommikul toimus ja miks koolis nii palju politseisi oli. 

Arvatakse, et olla tahetud teha pommiähvardus ning polisei olla näidanud kiirust ja ette jõudnud. Kuid who knows, mis oli tegelikult nende põhjus meie kooli külastada. 

Tunnis saime veel inglise keele õpetajalt teada, et Salt Lake City's oli tehtud päriselt ühele koolile pommiähvardus. Päris jõhker värk. 

Pärast kooli sai pisut papsiga skypetud ning siis läksime hostisaga jälle mägedele tiirutama ning kodus olime tagasi kuskil poole 4 paiku. Ülejäänud õhtupooliku veetsin arvutitaga skypedes, muusikat kuulates ja tuba koristades.

Reede. Emma ja Emma hostõega

Suusatamas käime nii, et jätame auto luugid lahti

World Cup'il oli isegi EESTI LIPP 

Ja lõpetuseks jälle tilluke video minu nädalavahetusest 

Tähelepanekud ja erinevused

HeiHopsti piipöl! 

Olen päris suure ajavahe jätnud eelmise postitusega. Shame on me!

Vahepeal tegelikult midagi erilist toimunud ei olegi. Aaa, hostmamaga oleme 3x selle aja jookusul kinos käinud.  :D 

- "Burnt"

- "The Peanuts Movie" (Fallon ja ta sõbrants olid ka koos meiega) 

- "Love the Coopers" 
Ning täna õhtul lähen sõpradega vaatama filmi "The Hunger Games"

Eile käisime hostisaga suusalaenutuses ning laenutasime mulle terveks hooajaks suusavarustuse. SEST HOMME AVATAKSE JUBA MÄED!!!

Järgmine nädal on meil Thanksgiving Break ehk kool on ainult esmaspäeval ja teisipäeval. Teisipäeval kohe peale kooli sõidutab Lincoln meid Salt Lake City lennujaama ning me lendame Coloradosse Denver'ki hostema sugulastele külla Thanksgivingut tähistama. Tagasi oleme laupaeva õhtul. Lincoln meiega kaasa kahjuks ei tule, sest neljapäeval toimuvad Olümpia Pargis skeletoni võistlused. 

Tegelt olen kogunud märkmikusse päris suure hulga tähelepanekuid ja erinevusi eestlaste ja ameeriklaste vahel ning mõtlesin, et on aeg neid teiega jagada :) 

• Peale High School'i on võimalik minna sõjaväkke. Kestab see umber 35-36 eluaastani 35-37 eluaastani ehk peale seda oled sellel alal pesionil. Pensionil olles maksab riik sulle aastas umber $30 000. Lisaks on sul võimalus teenida lisaraha töödates muul erialal + võimalus minna tasuta ülikooli.
• Võrreldes Eestiga teretavad võõrad inimesed siin peaaegu kõiki, kes siis lehvitades, käega viibates, noogutades või lihtsalt HI! hüüdes. Tihti järgneb viimasele ka küsimus How are you?
• Ma ei ole siiani arusaanud mis teema neil sokkidega siin on. Koolis kohtab pidevalt õpilasi, kelle sokid on erinevat värvi, erineva mustriga või erineva sokisääre pikkusega. "Moes" on pikkade söörtega sokid, mis on tõmmatud põlveni välja (põhiliselt poistel). Kohtab ka neid, kellel on püksi-sääred topitud pikkade säärtega sokkide sisse.
• Koolis käiakse riides VÄGA mugavalt, põhiliselt dressides. Ka õpetajate emmik riietusese tundub olevad dressipõksid. Midagi pidulikku või ametlikku üldjuhul ei kanta. 
• Kuna koolimaja on suhtleliselt jahe, siis tihti istutakse tunnid jope seljas. 
• Räägitakse, et koolimaja on jahe, sellepärast et neiud ei kannaks liiga paljastavaid riideid (meie koolil puudub dress code).
• Koolis ei ole kohustuslik kanda vahetusjalanõusid.
• Väga harva kasutavad õpilased pastakat. Põhiline kirjutasvahend on harilikpliiats
• Kooli sööklas istub tundide ajal kohalik politsei, kes valvet peab.
• Autoga sõites kasutatakse suunatuld väga väga vähe. Kui eestis sõidurida vahetades peab suunatulega märkuandma, siis siin see vajalik pole.
• Päevasel ajal pole autotuled kohustuslikud.
• Kinos pole inimestel kindlaid istekohti, sama on ka teatris ning Ameerika sisestel lendudel lennukis. Kes ees, see mees.
• Mooteorrattaga sõites kiiver pole kohustuslik. 
• Gaasipliita kasutatakse rohkem, kui keraamilisipliite. 
• Suve kohustuslik kirjandus on  kõikidel keskkooli õpilastel sama.
• Kohustusliku kirjanduse raamatud tellib kool ise, igale õpilasele laenutamiseks. Hiljem peab õpilane raamatu koolile tagastama.
• Utah'i osariigis tohib restoranides, pubides alkoholi juua ainut niikaua kuni toidu kõrvale jätkub. Kui toit on otsas, siis alkoholi sulle enam ei müüda. Sest nii ei jää inimene kiiresti joobe.
• Maas olevat raha ei võta keegi üles.
• Liinibuss peatub ainult siis, kui keegi ootab peatuses või kui bussis tõmmatakse STOP nöörist.
• Enne bussist väljumist tänatakse ja soovitakse bussijuhile ilusat päeva jätku.
• Vasakukäelisi on siin väga palju.
• Kool. Põhihinded tulevad kodutööde eest.
• Park City High School'is on tavalisest rohkem mehiklasi.

Nõustun, et mõned punktid on väga väga randomid, aga kirjutasin täpselt nii nagu mul märkmikusse kirjutatud oli :) 

Soojad kallid!

YOHANA

HALLOWEEN

Jehuu! Valmis järjekordne video!

Halloweeni hommiku veetsin hostisaga Olümpia Pargis. Kuna mu hostisa oli 2002. aastal toimuval olümpial USA skeletoni tiimis (ta jäi olümpial viiendaks), siis nüüd on ta olümpia pargis skeletoni õpetaja ning mul on võimalus tema treeningutel kaasas käia. Laupäeval oli mul võimalus ka ise skeletoniga sõita. See oli üks parimaid asju, mida ma kunagi kogenud olen. Üle 80 km/h mööda jää-rada.... lihtsalt WOW! 

Koju jõudes hakkasime valmistuma Halloween'iks. Palju meil aega ei olnud, sest otsustasime minna Main Street'ile.
Siin on traditsioon minna halloweenil Main Street'ile ning käia poest poodi Trick or Treat'imas. 
Õhtul käisid Fallon ja tema sõbrannad ka naabruskonnas kommijahil ning pärast seda kogunesid kõik Falloni tuppa ning hakkasid oma komme sorteerima ja vahetama. 

It's Almost Halloween!

Eelmise nädala reedel oli mul võimalus minna peale kooli Emmaga Salt Lake City'sse. Seal toimus Emma Vahetusõpilas-programmi Utah'isse tulnud vahetusõpilaste kokkutulek. Meid oli kokku 18 ning enamik õpilasi oli pärit Euroopast, väljaarvatud tüdruk Kolumbiast.
Me kohtusime Sugarhouse's restoranis ning kui kõhud täis olid, sõitsime Haunted House. Kes ei tea, siis Haunted house on maja, kus sind hirmutatakse. Sa kõnnid mööda labürinti ning inimesed, kes on maskeerinud erinevateks koletisteks, tulevad välja ja ehmatavad sind. 
USA's on tavaks saanud käia alati enne Halloweeni taolistes kohtades.
See oli kohutavalt õudne, 20 minutiline rada tundus mulle terve igavikuna. Mul oli vahepeal tunne, et ma ei saagi iial sealt hoonest välja. Aga samas oli põnev ja sai jälle tehtud midagi uut. Kuid rohkem ma sinna tagasi ei läheks, liiga õudne oli. :D 

Laupäev oli päris rahulik päev. Käisime poes kõrvitsaid ostmas ning õhtul tegime nendest kõrvitsalaternad (?????). 

Tegin, ka pisikese video sellest.

 

Kallid Paid,
Johanna

Maailm on ikka tilluke || Esimene Kontsert

Teine päev Zion National Park'is: (15.10.2015)
Otsustasime perega matkama minna. Selleks võtsime kohaliku tasuta bussi - Free Shuttle Bus.
Istusime perega kõige ette. Buss sai kiirelt täis, kuid meie tagumised pingid olid ikka tühjad. Viimastena astusid bussi vanem ja noorem paar ning istusid meie tagumistele vabadele kohtadele.
Inglise keelt nad ei rääkinud, kui mis oli kõige imelikum, ma sain väga hästi aru mida ja millest nad rääkisid. Võttis mõned minutid, kui lõpuks taipasin, et SEE ON JU EESTI KEEL. 
Tõesti,  in the middle of nowhere ma kohtasin eestlaseid!!!!!!
Pöörasin ümber ning ütlesin neile "TERE!" Vastu sain ehmatanud ja üllatunud pilgud. Tutvustasin neile ennast ning edasine bussisõit läks nendega vesteldes, kuni lõpuks tuli meie peatus, kus mina hostperega maha läksime. 

MAAILM ON IKKA TOHUTULT PISIKE.


Eile (20.oktoober) 

Kell 6.15pm kogunesime kooriga Eccles Center'i saali (teatrisse, mis on meie kooliga ühendatud), kus meil hakkas selle aasta esimese esinemise proov. Palju me harjutada ei saanud, sest kell 7pm hakkas juba kontsert. 
Kontsert kaua ei kestnud, kõigest tunnike. Esinesid 6klasside koor, 7klasside koor (kus minu hostõde laulab) ja High School'i koor ning kontserdi lõpetas meie kooli orkester. 
Pärast seda käisime perega squatters'is õhtust söömas.

Video meie ühest laulust, mida me esitasime. "Why Does the Willow Weep?"
ning video credit läheb minu hostemale.
(Video on filmitud poole laulu pealt)

Enne esinemist